Soolise võrdõiguslikkuse seaduse järelevalve
Võrdõigusvolinik jälgib soolise võrdõiguslikkuse seaduse täitmist.
Juhised ja nõuanded soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohta
Isik, kes kahtlustab sattumist diskrimineerimise ohvriks, saab küsida võrdõigusvolinikult juhiseid ja nõuandeid. Kui võrdõigusvolinik leiab, et soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohustusi ei täideta või seaduse sätteid rikutakse, peab ta püüdma seda juhiste ja nõustamise abil takistada. Võrdõigusvolinik saab anda seadusvastase tegevuse juhtumi käsitlemiseks võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonile.
Teabe saamise õigus
Võrdõigusvolinikul on õigus saada ametiasutustelt järelevalve jaoks vajalikku teavet tasuta ja olenemata sellest, kas see teave on mingi muu seaduse alusel konfidentsiaalne. Samuti on volinikul õigus saada igaühelt soolise võrdõiguslikkuse seaduse täitmise kontrollimiseks vajalikke andmeid mõistliku tähtaja jooksul ja nõuda igaühelt tema valduses oleva dokumentide esitamist, kui nimetatud isikul ei ole seaduse alusel õigust või kohustust keelduda tõendeid või dokumente esitamast.
Hüvitis
Võrdõigusvolinik ei saa määrata diskrimineerimise eest hüvitist ega rahalist kompensatsiooni. Diskrimineerimist kahtlustav isik võib soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel esitada hagi kohtule ja nõuda selle kaudu hüvitist. Karistusseadustikus on sätestatud diskrimineerimise või töötamisega seotud ning seksuaalkuriteod. Nende kohta saab esitada politseile kuriteoteate.
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse lühitutvustus
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eesmärk on vältida soolist diskrimineerimist ning edendada naiste ja meeste vahelist võrdsust ning parandada naiste positsiooni eriti tööelus. Samuti on seaduse eesmärk on sooidentiteedil või sooväljendusel põhinevat diskrimineerimist.
Soolise võrdõiguslikkuse seadust kohaldatakse enamasti igasuguse ühiskondliku tegevuse korral ja kõigis eluvaldkondades. Seadust ei kohaldata pereliikmete vaheliste või muude isiklikku sfääri kuuluvate suhete ega usulise tegevuse suhtes.
Võrdõiguslikkuse seaduses on kolme liiki sätteid: võrdõiguslikkuse edendamise sätted, diskrimineerimise keelud ning õiguskaitset ja järelevalvet puudutavad sätted.
Soolise võrdõiguslikkuse edendamist puudutavad sätted
Soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustus puudutab ametiasutusi, haridusasutusi ja tööandjaid. Ametiasutused peavad hindama kogu oma tegevust soolisest vaatenurgast ja looma tegevusviisid võrdõiguslikkuse edendamiseks. Võrdõiguslikkust edendatakse ka kvootide abil. Õppeasutustes ja tööelus edendatakse võrdõiguslikkust muu hulgas võrdõiguslikkuse kavade abil, mille koostamisse tuleb kaasata ka õpilasi ja töötajaid.
Diskrimineerimist puudutavad sätted
Diskrimineerimise üldkeeldudega määratakse ja keelatakse sooline diskrimineerimine. Diskrimineerimine on ka seksuaalne ahistamine ning sooline ahistamine ning käsk või juhis seda teha. Diskrimineerimine hõlmab ka meetmeid, mis on suunatud diskrimineeritu positsiooni nõrgendamisele, kui ta oma õigustele apelleerib. Diskrimineerimine võib seonduda ka lähedase isikuga või põhineda oletusel.
Diskrimineerimise erikeeldude kaudu määratakse diskrimineeriv tegevus tööelus, õppeasutustes, huviorganisatsioonides ning kaupade ja teenuste pakkumisel. Selliste keeldude rikkumise eest saab nõuda hüvitist. Tööandjal ja õppeasutusel on kohustus esitada asjakohase palve korral oma tegevuse kirjalik selgitus sellist diskrimineerimist kahtlustavale poolele.
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse järelevalvet puudutavad sätted
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse täitmist kontrollivad võrdõigusvolinik ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon. Võrdõigusvolinik esitab muu hulgas juhiseid ja nõuandeid soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaldamise kohta, nt diskrimineerimise keeldude ja võrdõiguslikkuse kava koostamise kohta. Komisjon saab trahvi ähvardusel diskrimineeriva tegevuse keelata.
Võrdõiguslikkuse seaduses sätestatakse ka see, mis aja jooksul ja millises kohtus tuleb hagi esitada. Kui juhtum puudutab töölevõtmist, peab hagi esitama ühe aasta jooksul pärast vaidlustatava otsuse tegemist. Kui juhtum puudutab muud diskrimineerimist, tuleb hagi esitada kahe aasta jooksul pärast juhtumi toimumist. Võrdõigusvolinik ei käsitle üldjuhul talle esitatud juhtumeid, mis puudutavad üle kahe aasta tagasi toimunud asju.
Seadus naiste ja meeste soolise võrdõiguslikkuse kohta (609/1986) ehk soolise võrdõiguslikkuse seadus jõustus 1.1.1987 ja selles on hiljem tehtud mitmeid muudatusi.
Sooidentiteet tähendab soolise võrdõiguslikkuse seaduses isiku kogemust oma soo suhtes. Sooväljendus tähendab soo esiletoomist riietumise ja käitumise kaudu või muul vastaval moel. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse diskrimineerimise sätted puudutavad ka diskrimineerimist, mis põhineb sellel, et isiku füüsilised sugu määratlevad omadused ei ole ühemõtteliselt naise või mehe omad.
(Soolise võrdõiguslikkuse seadus 2015. Sotsiaal- ja tervishoiuministeerium)
Korduma kippuvad küsimused
Sellele lehele on kogutud vastused võrdõigusvolinikult sagedasti küsitud küsimustele. Siin nimetatud juhtumitega tegeleb mõni muu ametiasutus, mitte võrdõigusvolinik. Seepärast kontrollige enne kirjaliku päringu esitamist, kas leiad juba siit vastuse.
Kaitseväekohustus
Miks ei sekku võrdõigusvolinik sellesse, et kaitseväekohustus puudutab vaid mehi?
Vastus: asjaolu, et kaitseväekohustus puudutab vaid mehi, peetakse tihti diskrimineerimiseks. Soome parlament otsustas soolise võrdõiguslikkuse seaduse koostamisel, et meeste kaitseväekohustus ei ole soolise võrdõiguslikkuse seaduse vastane diskrimineerimine. Kaitseväekohustus sätestatakse kaitseväekohustuse seaduses. Võrdõigusvolinikul ei ole volitusi seadusi muuta.
Parlamendis saab seadusi muuta valitsuse eelnõu, rahvaesindaja seadusalgatuse või rahvaalgatuse alusel.
Etniline päritolu
Mind on diskrimineeritud minu etnilise tausta tõttu. Mida teha?
Vastus: diskrimineerimine etnilise päritolu ja kodakondsuse alusel on võrdse kohtlemise seaduses keelatud. Võrdse kohtlemise seaduse järelevalvet teeb võrdse kohtlemise volinik ja tööelus toimunud diskrimineerimise korral töökaitseasutused (regionaalasutused, regionaalhaldusamet), kelle poole saab pöörduda, kui kahtlustate enda diskrimineerimist etnilise päritolu tõttu.
► Võrdse kohtlemise volinik (Yhdenveraisuusvaltuutettu)
► Regionaalhaldusasutused (regionaalhaldusamet)
Toetused: pension/õppetoetus/palgatoetus/toimetulekutoetus
Mulle ei ole antud pensioni/õppetoetust/palgatoetust/toimetulekutoetust. Mida teha?
Vastus: võrdõigusvolinik ei saa võtta seisukohta muude ametiasutuste tehtud otsuste suhtes. Kui soovite saadud otsuse edasi kaevata, võtke ühendust kõnealust toetust andva poolega, et saada teavet edasikaebamise võimaluste kohta.
Hooldusõigus
Mind on diskrimineeritud lapse hooldusõigust puudutava juhtumi osas soo tõttu. Kas saan esitada kaebuse võrdõigusvolinikule?
Vastus: võrdõigusvolinik ei saa võtta seisukohta lapse hooldusõigust ja elatist puudutavate küsimuste osas. Võrdõigusvolinik ei saa ka võtta seisukohta kohtulahendite ega sotsiaaltöötajate tehtud otsuste suhtes.
Vanuseline diskrimineerimine
Mind on diskrimineeritud vanuse tõttu. Mida teha?
Vastus: vanuse alusel diskrimineerimine on võrdse kohtlemise seaduses keelatud. Võrdse kohtlemise seaduse järelevalvet teeb võrdse kohtlemise volinik ja tööelus toimunud diskrimineerimise korral töökaitseasutused (regionaalhaldusasutused, regionaalhaldusamet), kelle poole saab pöörduda, kui kahtlustate enda diskrimineerimist vanuse tõttu.
► Võrdse kohtlemise volinik (Yhdenvertaisuusvaltuutettu)
► Regionaalhaldusasutused (regionaalhaldusamet)
Reklaam ja turundus
Nägin enda sugu haavavat reklaami. Kas võrdõigusvolinik saab asjasse sekkuda?
Vastus: soolise võrdõiguslikkuse seadus ei puuduta reklaame, hoolimata sellest, et reklaamid võivad sisendada ja säilitada suhtumist, mis aeglustavad võrdõiguslikkuse saavutamist.
Sooliselt halvustavasse või haavavasse või vägivalda kujutavasse turundusse saab sekkuda tarbijakaitsevolinik. ► Tarbijakaitsevolinik
Reklaamialal tegutseb ka eetikanõukogu, kes saab oma ettekirjutuste abil mõjutada reklaamimist ja turundust. Reklaamimise üldreeglid eeldavad, et ka reklaamijad kannavad ühiskondlikku vastutust. ► Reklaaminduse eetikanõukogu
Tagasisidet saab alati esitada ka otse reklaamijale.
Sõnavabadus ja meedia
Minu sugu haavati leheartiklis/veebikirjutises/telesaates. Kas võrdõigusvolinik saab asjasse sekkuda?
Vastus: sugu haavavad arvamused ja seisukohavõtud üldjuhul soolise võrdõiguslikkuse seaduses nimetatud diskrimineerimise alla ei kuulu. Arvamuse esitajat ja ka selle avaldajat kaitseb põhiseaduses sätestatud sõnavabadus. Sõnavabaduse seisukohtade tõttu võrdõigusvolinik üldjuhul üksikute ajaleheartiklite või muude meedias esitatud arvamuste või pildimaterjali avaldamisse ei sekku.
Sõnavabadust on karistusseaduses siiski ka piiratud, määrates karistatavaks teoks näiteks au haavamise, ähvardamise ja üleskihutamise rahvusrühma vastu.
Head ajakirjandustava või väljendus- ja avaldamisvabadust puudutava juhtumi võib igaüks anda käsitlemiseks avaliku sõna nõukogule. ► Avaliku sõna nõukogu
Tagasisidet saab anda ka otse väljaandjale ja autorile.
Seksuaalne orientatsioon
Mind on diskrimineeritud minu seksuaalse orientatsiooni tõttu. Mida teha?
Vastus: diskrimineerimine seksuaalse orientatsiooni tõttu on võrdse kohtlemise seaduses keelatud. Võrdse kohtlemise seaduse järelevalvet teeb võrdse kohtlemise volinik ja tööelus toimunud diskrimineerimise korral töökaitseasutused (regionaalasutused, regionaalhaldusamet), kelle poole saab pöörduda, kui kahtlustate enda diskrimineerimist seksuaalse orientatsiooni tõttu.
► Võrdse kohtlemise volinik (Yhdenvertaisuusvaltuutettu)
► Regionaalhaldusasutused (regionaalhaldusamet)
Usk
Mind on diskrimineeritud minu usu/veendumuste tõttu. Mida teha?
Võrdse kohtlemise seadus keelab diskrimineerimise usu alusel. Võrdse kohtlemise seaduse järelevalvet teeb võrdse kohtlemise volinik ja tööelus toimunud diskrimineerimise korral töökaitseasutused (regionaalasutused, regionaalhaldusamet), kelle poole saab pöörduda, kui kahtlustate enda diskrimineerimist usu tõttu.
► Võrdse kohtlemise volinik (Yhdenvertaisuusvaltuutettu)
► Regionaalhaldusasutused (regionaalhaldusamet)
Puue
Mind on diskrimineeritud minu puude tõttu. Mida teha?
Vastus: võrdse kohtlemise seadus keelab diskrimineerimise puude tõttu. Võrdse kohtlemise seaduse järelevalvet teeb võrdse kohtlemise volinik ja tööelus toimunud diskrimineerimise korral töökaitseasutused (regionaalasutused, regionaalhaldusamet), kelle poole saab pöörduda, kui kahtlustate enda diskrimineerimist puude tõttu.
► Võrdse kohtlemise volinik (Yhdenvertaisuusvaltuutettu)
► Regionaalhaldusasutused (regionaalhaldusamet)
Ametiasutuste tegevus
Olen ajanud asju ametnikega ja nende tegevus ei ole minu arvates õiglane. Mida teha?
Vastus: ametiasutuste ja ametnike tegevust kontrollivad parlamendi ombudsman ja õiguskantsler. Mõlemad pooled vastutavad selle eest, et ametiasutused täidaks oma töös seadusi ja järgiks sätestatud kohustusi. Kui te ei ole ametniku tegevusega rahul, võtke ühendust parlamendi ombudsmani või õiguskantsleriga.
► Eduskunta õigusvahemees (Eduskunnan oikeusasiamies)
► Õiguskantsler
